Lugege imede kohta.
Kuidas inimesed tervenevad imeviisidel.
Kuidas rikastutakse üleöö.
Kuidas kohtutakse täiesti absurdsetel viisidel oma eluinimestega.
Kuidas inimesed kogevad imelisi imesid.
Ümbritsege end inimestega, kes elavad imede sagedusel.
Ja laiendage oma piire läbi selle. Sest nii saame liikuda ka ise imede reaalsusesse.
Me ei koge imesid, kui meie mindset on, et kõik tuleb raske tööga.
Et tasuta lõunaid pole olemas jne.
Et tegelikult minuga midagi imelist nagunii ei juhtu.
Kui me opereerime ainult väga ratsionaalsel häälestusel ja kõike tuleb läbi “kaine mõistuse vaadata”, siis tegelikult pole see midagi muud kui ellujäämistasand.
Aga ellujäämistasandilt tuleks välja liikuda. Kui soovime kogeda kergust ja helgust oma elus.

See on ühisteadvus, mis paneb meid joonduma läbi sellise reaalsuse, läbi madala tasandi.
Ja läbi selle paneb ka meid endit lukku imedeks. Ja paradoks on see, et siis me neid ei kogegi. 🤷‍♀️
Sest see lihtsalt ei mahu meie kogemustesse või meie teadvusesse.
Me ei saa pehmelt ja mugavalt kogeda midagi uskumatut enda jaoks. Sest see ei mahu meie reaalsusesse.

Aga kui me hakkame muutma oma sisemisi uskumusi, siis järjest rohkem hakkab Universum meiega suhtlema. Mida kõrgemale me enda energias tõuseme, seda rohkem imede sagedusel me elame.
Järjest rohkem hakkame kogema üllatavaid pisikesi imesid, Universum hakkab märke andma.
Sest kui inimese sagedus tõuseb, siis paljud piirid kaovad ära.
Piirid, mis hoiavad meid kitsas reaalsusruumis.
Ja nii ongi🤗
Ma kogen seda.
Palun sisemist tarkust, et hoida ja kasvada sagedusel veelgi. Ja et tagasikukkumisi oleks järjest vähem.
Kõndides oma elu peateel. Kõndides oma Unistuste elu suunas.

Üks imeline ime oli kui ma metsas ühe puu välja valisin ja jää praksumist jäädvustasin ja läbi telefoni kaamera seal südant märkasin.
See hetk.
Elamist väärt.
Siis ma teadsin.
Kõik on võimalik minu reaalsusruumis.
Ainult kasvatada vastu võtmise võimet ja oskust.🤍